Graanulite kvaliteedinäitajad

Graanuleid hakati kütteainena kasutama võrdlemisi hiljuti. Idee saadi veisekasvastuse valdkonnast, kus kombineeritud veisesööta juba mõnda aega graanulitena toodeti. See on uus, puhas, looduslik ja kohalikult toodetud kütteaineliik, mille tootmisel kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid, muutmaks kütmist võimalikult mugavaks ja soodsamaks. Puitgraanulite tootmisel kasutatakse varem kasutamatuks kõrvalsaaduseks peetud saepuru ja höövlilaastu, mis suhtes 7:1 graanuliteks pressitutena on lihtsalt transporditavad ja kütteks kasutatavad, tagades ületamatult kõrge kütteväärtuse.

Loodussõbralik ja soodne kütteaine

Erinevalt fossiilsetest kütteainetest on graanulid CO2 neutraalsed, mis tähendab seda, et põlemise ajal tekkivad CO2 heitmed ei ületa seda kogust, mille graanulites kasutatud biomass kasvamise ajal absorbeeris. Graanulid on taastuv ja lõppematu ressurss, mis erinevalt maagaasist ja naftatoodetest – näiteks diiselkütus - ei kahjusta ümbritsevat keskkonda. Samal ajal on graanulküttesüsteemi paigaldamine võrreldes teiste kütteliikidega tunduvalt soodsam ja püsiv nõudlus puitmaterjalide järele tagab püsiva, graanulite tootmiseks vajalike laastude kättesaadavuse, mis omakorda tagab graanulite püsivalt madala hinna ja võimaldab teil säästa veel paljude aastate jooksul.

Selleks, et teha graanulkatelde hooldust võimalikult harvemini ja et katel saavutaks oma maksimaalse efektiivsuse, tuleb kasutada sobivaid graanuleid. Kuigi kõrge kvaliteediga graanulid on kallimad, tagavad need siiski ka katla optimaalse töötamise ja pikas perspektiivis võimaldavad säästa nii kütteaine koguselt kui ka katla hooldusintervallilt.

GRANDEG kateldes kasutamiseks on ette nähtud puitgraanulid, mis vastavad Euroopa määruse standardile (EN 14961-2) ENplus-A1. TURBO seeria kateldes on lubatud kasutada ENplus-A2 standardile vastavaid graanuleid.

Diameeter – põleti ja etteandesüsteem on ette nähtud  6 või 8 mm diameetriga graanulite kasutamiseks, ebastandardsete mõõtmetega graanulid võivad segada katla automaatse doseerimissüsteemi tööd.

Kvaliteedistandardid

Mõõtühik

EN plus-A1

EN plus-A2

Diameeter

mm

või 8

Pikkus

mm

3.15  L  40

Niiskus

%

≤ 10

Tuhasisaldus

%

≤ 0.5

≤1.0

Mehaaniline vastupidavus

%

≥ 98.0                  ≥ 97.5

Graanulitolmu /peenosakeste sisaldus     (<3.15 mm)

%

< 0.5

Graanulite kütteväärtus

MJ/kg

16.5≤ Q≤ 19

16.3≤ Q≤ 19

Puistetihedus

kg/m3

650 ≤ BD ≤  750

Lämmastikusisaldus

%

≤ 0.3

≤ 0.5

Väävlisisaldus

%

≤ 0.03

Kloorisisaldus

%

≤ 0.02

Tuha sulamistemperatuur

0C

≥ 1200

≥1100


Selgitused:

  • Pikkus – erinev pikkus võib segada põleti ja etteandesüsteemi optimaalset tööd.
  • Niiskus – suurem niiskuseaste vähendab põlemise  efektiivsust, sest energiat kulutatakse ka kütteaine kuivatamiseks ning ka aurustuv vesi absorbeerib soojust koldes, seda jahutades.
  • Tuhasisaldus – suurem tuhasisaldus tingib sagedamad puhastuskorrad ning võib tekitada ka soovimatute ladestuste teket katlas.
  • Mehaaniline  vastupidavus – piisava mehaanilise tugevuseta graanulid võivad tükkideks pudeneda, tekitades selle tulemusena liiga suure tolmu- ja peenosakeste kontsentratsiooni.
  • Tolmu ja peenosakeste sisaldus – liiga suur peenosakeste hulk võib ummistada etteandemehhanismid ning tekitada ka kontrollimatu hõõgumisprotsessi katlas, väljaspool põletit.
  • Kütteväärtus – kõrgema kütteväärtusega graanulite puhul kulub sama soojushulga saamiseks vähem graanuleid.
  • Puistetihedus – optimaalne puistetihedus tagab ühtlase põlemise ja suure mehaanilise vastupidavuse.
  • Tuha sulamistemperatuur – tuha sulamistemperatuur peab olema kolde temperatuurist kõrgem, et ei tekiks sulanud tuhk ja sulanud  mineraalide osakesed.
0

 .